Miks Euroopa noormehed sõjaväekohustuse üle ei nurise? Kas nemad on varmamad relva haarama või on kodumaa neile kallim? Või on põhjus hoopis selles, et nende riik võimaldab neile alternatiivset ajateenistust?

Tsiviilteenistuse populaarsus maailmas on erinev, samuti on eri riikides eri põhjused, miks noor inimene selle kasuks otsustab: olenemata sellest, et enamikus riikides kestab tsiviilteenistus pikemat aega ja selle eest makstakse vähem palka. Ekspress toob välja mõningate riikide iseärasused.

Saksamaa on patsifistlik

Armeeteenistuse kestus Saksamaal on praegu 11 kuud, varsti kahaneb see kahe kuu võrra. Tsiviilteenistus kestab armeest kaks kuud kauem. Sellest omakorda kaks kuud pikem on tsiviilteenistus mõnes välisriigis. Tsiviilteenistujad ei pea mitte üksnes armeekaaslastest rohkem aega teenima, vaid nad teenivad ka kuus umbes 200 marka vähem - 700-1000 marka.

Sellegipoolest on tsiviilteenistus Saksamaal väga populaarne.

Tsiviilteenistusse soovijail - keda Saksamaal on üle poole kõigist kutsealustest - tuleb kirjutada avaldus, milles nad oma soovi põhjendavad.

Kui soovijale antakse tsiviilteenistuseks luba, peab ta otsima koha, kus ta seda läbida soovib. See ei ole kerge ülesanne, sest soovijaid on väga palju. Kes aga sobivat kohta ise ei leia, sellele määrab riik teenistuskoha, kus tuleb harilikult teha kõige raskemat ja ebameeldivamat tööd. Tööd, mida tsiviilteenistujad teevad, on väga mitmesugused - sotsiaaltööst haiglates ja vanadekodudes kuni seminarikorralduseni välja.

Soome on patriootlik

Kõik Soome noormehed peavad läbima ajateenistuse - mõjuval põhjusel saab taotleda küll sõjaväekohustuse edasilükkamist. Selliseks põhjuseks on ka näiteks õpingud kõrgkoolis või kehv majanduslik olukord, kuid enne kolmekümneseks saamist peavad nad ajateenistusega ühele poole saama.

Teenistusaja pikkus on tavaliselt 6-12 kuud. Tsiviilteenistus on pikem - 13 kuud - ning sellesse asumiseks tuleb soomlastelgi esitada vastav taotlus, kus inimene põhjendab, miks ta seda tahab: usulistel, eetilistel, veendumuslikel kaalutlustel vms. Ka Soomes on tsiviilteenistuse töö sotsiaalse kallakuga - haiglates, lasteaedades, vanadekodudes; ent ka tuletõrjes, kiirabis, päästetöödel.

Soomes otsustab tsiviilteenistuse kasuks umbes kaheksa protsenti kõigist kutsealustest. Soome sõjaväeataðee abi Ari Suonineni sõnul on see rahvuslik eripära, et enamik noori eelistab armeed. "Inimesed peavad normaalseks, et tuleb sõjaväeteenistus läbi teha. Kes tsiviilteenistusse astub... noh, seda võivad tuttavad ja sugulased natuke imelikult vaadata."

"Mitte ainult I ja II maailmasõja kogemused ei ole meile näidanud, et Soomet on võimalik kaitsta - seda näitab ka varasemate aastasadade kogemus," sõnab Suoninen.

Prantsusmaa loobub

Prantsusmaa otsustas 1996. aastal ülemineku palgaarmeele - viimased kutsealused kutsutakse teenistusse 2002. aastal. Koos sellega kaob ära ka tsiviilteenistus, mis on Prantsusmaal eksisteerinud alates 70ndatest. Siiani võis tsiviilteenistuja kaasa lüüa humanitaartöödel Aafrika riikides, stazheerida välismaal asuvates Prantsuse firmades, aga ka kodumaal politseis, koolides jne.

Sõdiv Iisrael rahuneb

Iisrael on üks väheseid riike, kus kohustusliku sõjaväeteenistuse peavad läbi tegema nii noormehed kui ka tütarlapsed. Esimestel kestab see kolm, neidudel peaaegu kaks aastat.

Viimastel aastatel on ka Iisraelis hakanud levima sõjaväest kõrvalehoidmine - koos rahuprotsessiga on see ka aina enam võimalikuks saanud. Sellegipoolest on Iisraeli noortel sõjaväest pääsemiseks vaja head ettekäänet, sest tervisekontroll on seal väga range. Ka võib sõjaväest kõrvale hoidmine tulevikus inimese elu mõjutada, sest kõikjal peavad tööandjad kõrgharidusest olulisemaks seda, et soovija oleks käinud sõjaväes.

Kuigi Iiisrael on sõdiv riik, ei tähenda sõjaväekohustus seda, et kutsealusest peab saama aktiivne sõdur. Okupeeritud aladel ja Lõuna-Liibanonis sõdivad üksused on kokku pandud vabatahtlikest, kellest Iisraelis puudust esialgu ei ole.

Seetõttu võib sõjaväeteenistuse läbida ka igasuguseid muid kasulikke töid tehes, kuid tavaliselt ei saa oma teenistusülesannet ise valida: seda teeb sinu eest riik. Populaarseim töö on lennuväeinstruktori amet, ka muud juhendamis- ja treenimisoskusi nõudvad tööd. Tüdrukud saavad töötada kasvõi sekretäridena, aga samas võivad nad soovi korral ka rindele minna - vastav seadus võeti Iisraelis vastu paar aastat tagasi.

Sõjaväeteenistuse eest makstakse umbes 100 dollarit kuus, rindelolijad saavad ka rohkem (võrdluseks - keskmine palk Iisraelis on umbes 1000 dollarit kuus). Pärast sõjaväeteenistuse läbimist tuleb meestel kuni 50seks saamiseni edaspidi iga aasta läbi teha kuuajaline reservteenistus.

Aga meil?

Eesti seadused näevad ette, et kodanik, kes keeldub usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest, on seadusega kohustatud läbi tegema asendusteenistuse, mille pikkuseks on kehtestatud 9-15 kuud (praeguse seaduse järgi kuni 2 aastat - RN.). Sellesse määramine toimub kaitseväeteenistusest keelduja isikliku avalduse põhjal. Seejärel kutsutakse keelduja kaitseväeteenistuse komisjoni vestlusele, kus teda põhjalikult küsitletakse, et kontrollida tema usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi. Alles seejärel teeb komisjon otsuse.

Asendusteenistuse läbimiseks on Eestis sõjaväestatud päästeteenistuse üksused või kaitseministeeriumi allasutused. Asendusteenistuslase tahte vastaselt ei tohi teda kohustada käsitsema relva või muid laskmisvahendeid, harjutama nende kasutamist või osalema nende hoolduses, samuti käsitsema teisi vahendeid ja aineid, mis on mõeldud inimese hävitamiseks või vaenlase kahjutuks tegemiseks.

Kõik see on kirjas asendusteenistuse korraldamise juhendis. Kuidas on asjad tegelikkuses?

Siiani on käinud asendusteenistuses vaid üks kümneliikmeline rühm Jehoova tunnistajaid, kes läbisid asendusteenistuse 1996.-1997. aastal Tallinna üksik-Päästekompaniis ning ei pidanud tõepoolest kandma ei relva ega mundrit. Rohkem asendusteenistujaid Eestis ei ole olnud.

Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko usub, et Euroopa riikidega sarnaseks tsiviilteenistuseks ei ole Eestis veel jõudu. "Teoreetiliselt on see võimalik, aga praktiliselt on neile raske rakendust leida," sõnab Mikko. "Meie riik ei suuda seda praeguste vahenditega töösse rakendada. Napib raha ja inimesi, kes selle asja ette valmistaksid."

Mikko on seisukohal, et pigem ei ole selleks valmis terve Eesti ühiskond. "Tegelikult on tsiviilteenistus ju suurepärane idee ja nii võikski ideaalvariandis asi korraldatud olla," sõnab ta. "Aga kui kõik kaitseväelased hakkaksid luuaga tänavaid pühkima, siis poleks see enam kaitsevägi, vaid heategevus."

Saksas on tsiviilteenistus popp

Jan Kreutz, 19, Saksamaa

"Ma astun tsiviilteenistusse paari nädala pärast Goethe instituudi juures, minu tööks hakkab olema välisüliõpilaste abistamine, seminaride korraldamine jms. See on üks parimaid tsiviilteenistuses pakutavaid töid - tean, et sellele töökohale kandideeris peale minu veel 20 inimest.

Miks ma tsiviilteenistuse kasuks otsustasin? Ma ei taha sõjaväes teenida ega relva kanda. Ma lihtsalt tunnen, et see ei oleks õige, pärast seda, mis Saksamaa teises maailmasõjas korda saatis ja minuga sarnaselt arvavad väga paljud saksa noored. Muidugi - sakslastele ei meeldi samuti see teenistuskohustus, eks ikka nurisetakse, sest lõppude lõpuks raiskab see ära terve aasta, aga sõjaväest kõrvalehoidmine on veelgi väsitavam: kuni sa 28 saad ja sind enam sõjaväkke ei kutsuta, pead sa kõik need kümme aastat pidevalt värisema, et sulle tullakse järele ja viiakse politseiga vägisi minema. Ma tean, et isegi kooli on järgi tuldud. See on jube - kõige hullem asi, mis ma tean!

Aga kindel on see, et Saksa riigile on tsiviilteenistus kohutavalt kasulik. See on odav tööjõud, mis hoiab üleval kogu sotsiaalsüsteemi. Kümned tuhanded madalapalgalised noored teevad tööd, mis pole muidu eriti populaarne - kui tsiviilteenistus ära kaotataks, oleks see riigieelarvele suur põnts."